Ođđasat
- Diehtosiidda ja ovdakántuvrra rabasáiggit 2024 juovllaid
- Sámi dieđalaš áigečállagis ođđa nummir almmuhuvvon
- Ođđa vejolašvuohta ohcat 2025 giđa oahpuide
- Badjel 3 miljovnna oahpaheaddjeoahpuid nannemii
- Sámi allaskuvla ovttasbargagoahtá Dáiddaakademijain
- Gietkkama ja wahakura kultuvrralaš mearkkašupmi buresveadjimii
- Norgga ambassáda Argentinas ávvudii davviriikkalaš dutkanovttasbarggu
- Vuosttažat geat leat čađahan sámi buohccidivššároahpu
- Strategalaš gulahallama vuogit sámi ealáhusaid dáfus
Nákkáhallá siiddastallanárbevieruid birra
Cand.Polit. Mikkel Nils M. Sara nákkáhallá mánnodaga phd-grádas humaniora ja servvodatdiehtagis, servvodatplánema ja kulturipmárdusa oahpposuorggis ja bealušta almmolaččat iežas nákkosgirjji “Siida ja siiddastallan” maid lea čállán UiT Norgga árktalaš universitehtas.
Skábmamánu 16. beaivvi, diibmu 11.15 rájes lea doavttergráda nákkáhallan Sámi allaskuvllas, Romssa universitehta olis mas Mikkel Nils M. Sara bealušta dutkanbarggu “Siida ja siiddastallan. Å være en siida – om forholdet mellom siidatradisjoner og videreføringen av siidasystemet”.
– Siidadoaba lea oahpis miehtá Sámi ja boazoealuid siidavierut leat leamaš eallevaččat gitta otná rádjái, iešguđet vugiin. Seammás daddjo ahte siidavuogádat ii leat šat doaimmas, ja ahte boazoguohtundistriktavuogádat lea beassan báidnit vugiid mainna lágiin ipmirdišgoahtit siidavuogádaga. Mun lean guorahallan makkár dieđut leat boares vuogádagain ja čájehan makkár doahpagat ja makkár árbevirolaš máhttu eallogohkkema birra ii leat šat vuoruhuvvon seammá vuohkái go ovdal, aŋkke almmolaš hálddašeami olis, dadjá doavttergrádastipendiáhtta Mikkel Nils M. Sara.
Norgga bealde lea dál siida dohkkehuvvon riekteguoddi ja boazobargodoaimmaheaddji ásahussan lága bokte. Politihkka ja almmolaš hálddašeapmi atná iežas gova ja ipmárdusa das mii lea sámi boazodoallu. Dat sakka váikkuha dasa movt duohta dilis lea siida ja movt siidavuogádat vuhtii váldojuvvo. Gažaldahkan lea makkár lahkonanvugiin ja čilgenmálliin galgá siida ipmirduvvot ja vuhtii váldojuvvot jus dat galgá joatkahuvvat siidan.
– Siida ii galggaše leat dušše ásahussan mii galgá doaibmat heivehuvvon oassin dan hálddašanvuogádagas ja boazodoalloipmárdusas mii ain lea joatkahuvvan, loahpaha Sara.
GEAHČČALANLOGALDALLAN
Cand.polit. Mikkel Nils M. Sara doallá geahččalanlogaldallama dieđihuvvon fáttás humaniora ja servodatdiehtaga, oahpposuorgi servodatplánen ja kulturipmárdus, phd-grádii:
“To assert that all of scientific practice is irreducible incompatible with indigenous models and practices demonstrates a selective reading of a vast and diverse literature and indicates a certain contradiction in the thesis. Focus more theoretically on the aspects of social theory and anthropology that allow for a contingent and relativistic understanding of social/ecological institutions like the siida”
Goas: Mánnodaga skábmamánu 16. b. 2015, dii. 11.15–12.00
Gos: Sáhkaskáidi (U1_080), Sámi allaskuvla, Guovdageaidnu
NÁKKÁHALLAN
Phd-grádii doavttirkandidáhtta bealušta almmolaččat nákkosgirjji:
“Siida ja siiddastallan / Å være en siida – om forholdet mellom siidatradisjoner og videreføringen av siidasystemet / Being siida – on the relationship between siida tradition and continuation of the siida system”
Goas: Mánnodaga skábmamánu 16. b. 2015, dii. 13.15–16.00
Gos: Sáhkaskáidi (U1_080), Sámi allaskuvla, Guovdageaidnu
Árvvoštallanlávdegoddi:
Professor, ph.d., David Anderson, University of Aberdeen (vuosttašopponeanta)
Direktevra, fil.dr., Åsa Nordin Jonsson, LAPONIA, (nubbiopponeanta)
Professor, dr.philos., Tone Bleie, UiT Norgga árktalaš universitehta (lávdegotti jođiheaddji)
Nákkosdilálašvuođa láidesta instituhttajođiheaddji Marcus Buck, Sosiologiija, stáhtadiehtaga ja servodatplánema instituhtta, HSL-fakultehta, UIT Norgga árktalaš universitehta.
Bures boahtin!