njukčamánu 28. beaivi 2025

Máilmmi buorre ođas go Sámediggi vuoruha oahpaheaddjeoahpuid

Dát lea illusáhka buot mánáide geat vázzet sámi skuvllain ja sis geain lea sámegiella mánáidgárddiin, vuođđoskuvllain ja joatkkaskuvllain.  Dáinna stipeandalasihemiin, de nagoda Sámediggi movttiidahttit eambbogiid vuoruhit oahpaheaddjeoahpuid.  Mii leat erenoamáš duhtavaččat sámediggeráđi mearrádusain, dadjá Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.


Sámediggi lea dál áiddo mearridan lasihit stipeandda sámegielat oahpaheaddjestudeanttaide.  Dál ožžot davvisámegielat oahpaheaddjestudeanttat 50 000 ruvnnu stipeandda Sámedikkis, muhto dál dat lasihuvvo 90 000 ruvdnui.   
Sámi allaskuvllas fállat geabbilis Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu mii bistá 3,5 jagi ja lea oasseáigge oahpu.  Dáinna ođđa stipeanda fálaldagain, de ožžot studeanttat 38 500 ruvnnu stipeanda lohkanbajis.
Julev- ja lullisámis de ožžot oahpaheaddjestudeanttat 200 000 ruvnnu jahkásaččat stipeandda, go suohkanat ja stáhtahálddašeaddjit leat lassin Sámediggái searvan juolludit stipeanddaid. 
-    Sámi allaskuvllas leat mii bures ákkastallan sihke Sámediggái, eiseválddiide ja sámesuohkaniidda ahte áidna ja buoremus čoavddus lea lasihit stipeandda, go dáinna vugiin de nagodat movttiidahttit eambbogiid ohcat oahpaheaddjeoahpuide, dadjá Somby.
Sámi allaskuvllas leat čuvvon oahpaheaddjeloguid ja dát čájehit ahte moatti jagi geahčen, de lea heahtedilli sámi skuvllain ja mánáidgárddiin,  go leat eambbogat geat heitet go sii geat álget oahpaheaddjin ja mánáidgárddeoahpaheaddjin. 
Sámi allaskuvllas fállat geabbilis Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpu mii bistá 3,5 jagi ja lea oasseáigge oahpu.  Dáinna ođđa stipeanda fálaldagain, de ožžot studeanttat 38 500 ruvnnu stipeanda lohkanbajis.

Maŋimuš logut leat dát:
•    Norggas sullii 226 oahpaheaddji ja 2700 sámegielat oahppit.  904 oahpis lea sámegiella vuosttaš giellan. 
•    Suomas leat sullii 34 oahpaheaddji ja 778 sámegielatoahppi. 192 oahpis lea sámegiella vuosttaš giellan.
•    Ruoŧas leat 679 oahppi ja sin gaskkas leat 221 geain lea sámegiella vuosttašgiellan.  Sámi allaskuvla eai leat sámegielat oahpaheddjiid logut Ruoŧas. 

Sámi allaskuvllas lea dál fokus čalmmustahttit dili davviriikalaš dásis
Rektor lea leamaš čoahkkimiin Davviriikkaid ráđis, Københámmanis, gos lea čilgen sámi skuvllaid rašis dili ja gokko leat erohusat riikkas riikii.   Rektor lea bivdán maiddái čoahkkimiid sihke Ruoŧa ja Suoma eiseválddiiguin čalmmustahttit sin nationála ovddasvástádusa nannet sámi alitoahpu ja dutkama. 
-    Davviriikkaid ráđis ledje buorit gažaldagat ja lohpidedje čuovvolit oahpaheaddjevátnivuođa, geahčadit manne nu unnán ruhta biddjo sámi oahpponeavvobuvttadeami ja láhčit buriid seanadanproseassaid buot golmma riikkas, dadjá Somby.  
Sámi allaskuvla áigu maid čoahkkinastit sámi suohkaniiguin sihke suoma- ja ruoŧabeale, go vuođđorekrutteren oahpuide álgá ruovttu ja báikegotti dásis.  Dás fertejit leat suohkaniid njunnošat ovdavázzin go sii dovdet buoremusat sin dárbbuid boahttevaš 10- 15 jagi, dadjá Somby.