Ođđasat
- Máilmmi buorre ođas go Sámediggi vuoruha oahpaheaddjeoahpuid
- Háliidat go bargat dulkan dahje váldit dulkaoahpu muhto it leat váldán Guovttegielatiskkadeami?
- Duodjetekstiillat Heahtá girkus
- Oahppu ii deatte nubbi oassi
- Bovdehus sáddet evttohusaid Dieđut-doaimmahusgoddái
- Sámi mánáidgárdepedagogihkka ođđa áiggis: loahpparaporta almmuhuvvon
- Sámi allaskuvlla dutkanbiras lea ražastan searaid oktii
- Podcast-ráidu boađi-boađi
- Dál lea ohcanportála rabas - áigemearit ja oahppofálaldagat čakčat

NASA ja Sámi allaskuvla ovttasbarge
Sámi allaskuvla prorektor ja vuosttašamanueansa Inger Marie Gaup Eira lea mielde NASA dutkanjoavkkus geat galget dutkat movt satelihtaid sáhttá atnit čájehit heajos guohtuma ja nu veahkehit boazosápmelaččaid beaivválaš boazobarggus.
USA gomuvuođaeiseváldi NASA dat lea álggahan dán dutkama. Dutkanprošektii leat máŋga gaskariikkalaš dutki searvan. NASA dutkit leat Ludovic Brucker (NASA GSFC / USRA GESTAR), Joe Munchak (NASA GSFC / Uni. of Maryland) ja Nancy Maynard (NASA GSFC / Uni. of Miami).
Eará dutkit leat Alexandre Langlois ja Caroline Dolant (University of Sherbrooke, Kanada) ja Sámis golmmas.
Earágo Inger Marie Gaup Eira, Sámi allaskuvllas de leaba maiddái Anders Oskal (ICR) ja Svein D. Mathiesen (UArctic EALÁT ICR) mielde dutkamis.
NASA gohččoda dán dutkama eŋgelasgillii “Satellite Rain-On-Snow Detection: A New Climate Change Product” mii sámegillii sullii mearkkaša "sattelihtta mii-arvi-muohttagii-dovdá: ođđa dálkkádatrievdan buktaga".
Dutkama boađus lea ovddidit satelihtta algoritma mii geavaha teknologalaš rusttegiid gávnnahit goas šaddá heajos guohtuma ja nu ládje ávkin boazodollui.
Eambbo áššis sáhtát lohkat eŋgelasgillii