Studeanttaide

(Ođastuvvon suoidnemánu 5. beaivvi 2021)

Norgga ráđđehus lea ložžegoahtán koronadoaibmabijuid, dađistaga go servodatdoaimmat rahpasit.

Diehtosiida: 
Diehtosiida lea rabas studeanttaide. Studeanttat besset geavahit lohkansajiid ja girjerádjosa.  

Deháleamos njoammuneastandoaimmat máid buohkat galget čuovvut, leat:

1. Buohcan ja erren 

  • Jus leat buohcci dahje illáveaje, de galggat orrut ruovttus.
  • Jus leat erremis, de it galgga boahtit Diehtosiidii.

2. Ráinnasvuohta

  • Basa gieđaid dávjá ja dárkilit loika sáibočázis. Jus ii leat čáhci, geavat giehtasprihta.
  • Gastit ja gossat galgá njunnebáhpira sisa máid bálkestat, dahje jus ii leat bábir, de giehtagávvii.

3. Doalat gaskka eará olbmuide

  • Doalat 1 mehtera gaskka nuppi olbmui juohke sajis.
  • Olbmot geat leat boahkuhuvvon, eai dárbbaš doallat gaskka earáide geat leat boahkuhuvvon, muhto galget váldit vuhtii ahte eai buohkat leat boahkuhuvvon, ja olbmuid geat leat riskajoavkkuin.

4. Mátkkošteapmi

  • Mátkkiid Norgga riikarájiid siskkobealde sáhttá čađahit.
    Fuomáš! Jus it leat boahkuhuvvon, de lea ávžžuhus ahte leat earenoamáš várrogas ja plánet mátkki dainna lágiin ahte garvvat dávdda njoammudit guovlluid gaskka.

Dus lea alddát ovddasvástádus dárkilit lohkat gustovaš njuolggadusaid mat gusket mátkkošteapmái.  

Fertet earenomážit iskkat makkár duođaštusat ja iskosat gáibiduvvojit go boađát Norgii, ja lea go errengáibádus. Jus lea errengáibádus, de berret buori áiggis iskat movt sáhtát čađahit errema. Sámi allaskuvla máksá karantenehotealla iešmávssu studeanttaide mat maŋŋel borgemánu 1.b. vuosttaš geardde bohtet Norgii riikkain olggobealde EØS/Schengen/Storbritannia guovllu, ja leat álgiime Sámi allaskuvlla oahpuide. Dárkilit dieđut gávdnojit UDI neahttasiiddus.

Suoidnemánu 5.b. rájes lea mátkkoštanerrengáibádus ložžejuvvon go boađát Norgii. Dárkilit dieđut gávdnojit dáppe: Innreisekarantene ved ankomst til Norge - FHI

Fuomáš ahte dilli sáhttá fáhkkestaga rievdat, ja nu maiddái doaibmabijut.

5. Boahkuheapmi

Studeanttat galget váldit vuosttaš boahkuheami iežaset ruovttusuohkanis. Nuppi boahku galgá vejolaš oažžut oahppobáikkis. Eambbo dieđut bohtet.