Latest news
- Åpningstider Diehtosiida og resepsjonen
- Ny mulighet til å søke om opptak til vårens studier
- Den norske ambassaden i Argentina feirer nordisk forskningssamarbeid
- Søk på studier våren 2025
- Slår sprekker i myten om vanskelig språk
- Tospråktesten høsten 2024
- Matematikk og urfolk – hvilken rolle spiller språk og kultur i undervisningen?
- Inviterer til Nordisk Samisk Institutt 50 års jubileum
- Studier med søknadsfrist 01.09.24
Sámi allaskuvlla studeanta lea juo ožžon bargofálaldagaid
Olles Sámis dárbbašit oahppan oahpaheddjiid sihke mánáidgárddiin ja mánáidskuvllain gos leat sámi ja sámegielat mánát. Sámi mánáidgárdeoahpaheaddji studeanta Stigo Holm lea dál juo álgán oaččut bargofálaldagaid vaikko leage dušše nuppi jagi studeanta.
- Mus leat juo máŋga mánaidgárddi jearran goas mun gearggan oahpuin. Dat lea stuora váilevašvuohta oahppan bargiide mánáidgárddiin, muitala Holm.
Stigo Holm lea bargan ovdal mánaidgárddis sihke Guovdageainnus ja Oslos. Son mearridii hástalit iežas fágalaččat ja váldit oahpu Sámi allaskuvllas. Dal son vázzá nuppi jagi Sámi mánaidgárdeoahpaheaddjeoahpu Sámi allaskuvllas.
- Oahpu gazzat ii leat goassege heittot. Go mun gearggan dáppe, das lea seamma stuora árvu go mun livččen dan váldit Álttás dahje Oslos, muhto dan maid mun oaččun lassin oahpahusas lea dat sámi jurddašanvuohki, sámi perspektiiva ja sámevuohta maid in oaččo eará skuvllaiguin.
Bargohárjehallán álgá juo vuosttaš jagi ja studeanttat galget čađahit unnimusat 85 beaivvi mánáidgárddiin. Holm lea fitnan bargohárjehallamis iešguđet guovlluin nugo Kárášjogas, Oslos, Guovdageainnus ja Ruoŧa bealde Jielleváris. Son ávžžuha johtit veaháš hárjehallanáiggis.
- Mii álggiimet ohppui loahpas čakčamánus ja golggotmánu lei juo hárjehallanáigi. Dat lei hui somá ja de beasat oaidnit movt eará sámiin lea. Seammás rabat čalmmiid ja oainnát ahte árgabeaivi ii leat seammalágan juohke sajis. Dáppe soaitá leat veahá gievrrat giella ja eará sajiin soitet gielain rahčat. De beasat oaidnit dan sámi dili ja giela.
Stigo ávžžuha álgit Sámi mánaidgárdeoahpaheaddjeohppui ja deattuha man dehálaš sámi oahppu lea servvodahkii.
- Jus liikot mánáiguin bargat de áinnas heive dat dutnje. Dasa lassin oaččut dán rámi leat giellabargin ahte nannet sámegiela boahttevaš bulvii. Mun goit iskan deattuhit ahte ferte muitit man ollu sápmelaččat dát leat dáin stuora gávpogiin. Dat lea dat stuora hástalus nagodit bisuhit dán giela.
Áidna sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu
Oahpu earenoamášvuohta lea ahte váldogiella lea sámegiella. Dasa lassin lea oahpu guovddážis sámi mánát miehta Sámi, sámi árbevirolaš máhttu ja luondduáddejupmi ja sámi oahppanáddejumit ja bajásgeassin. Nuppi jagi mánáidgárddeoahpaheaddji studeanta Ina Biret Eira muitala ahte dát ledje sutnje dehálaš eavttut manne álggii Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeohppui.
- Dat mii mu mielas lea vel hui buorre, lea ahte lohkanmearri lea sámegillii. Dat lea álki lohkat dán gillii go dat lea mu eatnigillii. Allaskuvllas lea Sámi mánaidgárdeoahpaheaddjeoahppu mii ii leat eará sájis. Dat lea hui dehálaš munnje, muitala Eira.
Eira muitala son lea váldán rievttes oahpu.
- Mun liikon bargat mánáiguin, ja go oainnán sin ovdáneami. Mu mielas lea maid miellagiddevaš go sáhtán árbevirolaš bargguid atnit vuođđun bargooktavuođas.