Bilde av samiske dukker

Govven: Stina Negga

January 17. beaivi 2018

Mánáidgárdi - deaŧalaš mánáid giellaovdánahttimii

Mánáidgárdi giellaealáskahttin – ja ovddidan arenan

Čállit leat Stina Negga, Inga K.E Skum ja Sara E. Vars                     

Mii geat dan čállosa čállit ja almmuhit leat golbma goalmmát jagi Sámi mánáidgárddioahpaheaddji studeanttat Sámi allaskuvllas. Čállosis mii buktit ovdan vejolaš sámegielhástalusaid mánáidgárddiin,  ja movt sáhttá ealáskahttit -ja ovddidit giela mánáidgárdearenas. Mii ovdanbuktit muhtin bargovugiid –ja bijuid maid leat ieža geahččalan bargodilisteamet ja hárjehallamiin.

Mánáidgárddiin lea deaŧalaš rolla mánáid giellaovdánahttimis. Mánáidgárddeahkásaččat leat deaŧalaš giellaovdánanáigodagas, ja vuođđoovdáneapmi dáhpáhuvvá ge juo mánáidgárddeagis (Høigård ja earát 2011: 6). Danne lea earenoamáš deaŧalaš láhčit gielladili mánáidgárddis nu bures go vejolaš mánáid giellaovdánahttima ektui, ja hábmet buori, nanu ja oadjebas giellabirrasa mánáidgárddis. Okta deaŧaleamos osiin ja bargguin mánáidgárddis, leage juste doarjut mánáid giellaoččodeami. Dan ektui cealkáge Norgga rámmaplána ođastus ná:

Buot mánát galget oažžut buori giellanannema mánáidgárdeárgabeaivvi bokte, ja buot mánát galget beassat searvat doaimmaide mat ovddidit gulahallama ja ollislaš giellaovdáneami. Sámi mánáid mánáidgárddiin sámi guovlluin galgá mánáidgárdi ovddidit mánáid sámegiel gelbbolašvuođa.” (Oahpahusdirektoráhtta 2017: 23). 

Lea čájehuvvon ahte dávjá leat gielat main leat nu gohčoduvvon “core of fluent speakers” dahje nana giellahálddašeaddji joavkkut, mat seailluhuvvojit (Rasmussen 2016: 7). Dat fáktor lea maid okta ágga dasa manne lea deaŧalaš oahpahit mánáide sámegiela juo árraagis. Jus mánás ii leat oadjebas dovdu gillii, de unnu jáhkehahttivuohta das ahte mánná šaddá bissovaš sámegielaguoddin boahtteáiggis. Go eai leat giellaguoddit, de sámegiela áittadássi dihto guovlluin diehttelasat lossu. Jus nuppe dáfus mánná lea beassán oahppan giela, ja dovdá iežas hálddašit sámegiela nu bures ahte sáhttá leat iešdagolaš oasseváldi sámi servodagas ja sámegielat arenain, de lea stuorat vejolašvuohta ahte giella bissu, sihke ovttaskas olbmodásis ja servodatdásis.

Sagastallamat

Giellaoččodeami- ja oahppama vuolgga ja vuođđodoaibma leat ságastallamat. Ságastallan lea lunddolaš oassi beaivválaš servvoštallamis, ja buot lágan ságastallamat leat deaŧalaččat giellaoččodeapmái. Ahte mánná beassá aktiivvalaččat oassálastit ságastallamis lea deaŧalaš vai buriid giellaovddidanváikkuhusaid galggašii olahit ságastallamiin. Go mánná beassá ieš muitalit ja čilget, juogo verbálalaččat dahje verbálakeahttá, ja oaidnit ahte earát ipmirdit ja beroštit guldalit maid son áiggošii gaskkustit, de movttaska kommuniseret ja geavahit giela go fuobmá ahte son olaha juoidá gielainis. Mánná fuobmá ahte giella lea gulahallangaskaoapmi, ja háliidišgoahtá faŋuhit dobbelii gielalaččat (Høigård ja earát 2011: 28). Daddjo ahte“ ... barnen måste ha møljihet att anvanda språket i så mange sammenhang och så ofte som moligt (Svonni 1993)” (Rasmussen 2016: 7) vai giella sajáiduvašii. Mánáide galgá addot vejolašvuohta geavahit giela duohta giellageavahan /gulahallanoktavuođas.


Ságastaladettiin mánná oččoda lunddolaš ságastallangelbbolašvuođa. Mánná oahppa dustet ja addit vuorromolsunsignálaid, ja čuovvolit, doalahit ja joatkit sága (Høigård ja earát 2011: 28). Mánná oahppa nappo gielalaš gulahallama norpmaid, dego hupmanmálle iešguđet oktavuođain ja gielalaš kodaid, signálaid ja jietnadagaid. Aktiiva gielalaš ovttastallamis, dego ságastaladettiin mánát maid oččodit ođđa sániid ja doahpagiid. Buot praktihkalaš doaimmat stimulerejit giellaoahppama, go dat addet mánáide vásáhusaid masa mánát čatnet giela ja gielageavaheami. Nu eai oččot dušše ođđa vuođđodoahpagiid ja – sániid sagastaladettiin, muhto sánit maid devdojuvvojit sisdoaluin. Gielalaš ovttastallan viiddida nu máná sátneráju, doabavuorkká ja doaba - ja sátneipmárdusa.

Ságastaladettiin gullet ja ohppet vel lassin giellavuogádaga. Cealkkastruktuvrra ja huksehusa, sátnesojaheami ja gielalaš grammatihka. Mánná áđđestallá ja jievžžada rávisolbmo hupmangiela ja nu oččoda rievttes giellavuogádaga iežas hupmamii. Dasa lassin lea máná beallji oahppan gullat go mii nu ii čuoja riekta bealljái, go lea beassán olu servvoštallat verbálalaččat earáiguin (Høigård ja earát 2011:15). Mánát ohppet geavahit giela dan láhkái go gullet birrasis. Danne lea deaŧalaš ahte mánáidgárdebargit leat diđolaččat giellageavaheamis. Rávisolmmoš lea gielalaš ovdagovat mánnái, ja galggašii geavahit viiddis ja máŋggabealálaš giela humadettiin mánáiguin, vai dakkár giella njomošii mánáide.

Go minoritehtaálbmoga gielas lea beaivválaš oktavuohta riika majoritehtaálbmot gielain dahje riika váldogielain, de minoritehta giella báidnojuvvo ja dasto dađistaga rievdagoahtá majoritehta giela guvlui. Váldogiela elemeanttat, cealkkamállet ja sánit fievrriduvvojit nappo unnitlogugielaide. Dat fievrrádusat leat juo eanet unnit normaliserejuvvon ja šaddan juo dáhpin sámegiellageavaheamis, ja lea min dihtomielalašvuohta mii sáhttá jorgalahttit dan gielalaš interfereanssa/váikkuheami. Emyr Davies čállá ahte lea čájehuvvon ahte kommunikatiiva oahpahanvuohki, dahje beassat giela geavahit lunddolaš duohta ságastallamiin/oktavuođain, lea buot vuohkkaseamos vuohki mánáidgárddeahkásaččaid giellaoččodeami ovddideamis. Viidáset Davies čállá:
 “Mánát han ohppet giela gulahallama ja hupmanhárjehallamiid bokte” (Todal & Pope 1996: 18), ja dat han orru doalláme deaivása.

Muitalusat ja lávlun

Musijkkalasjdoajmma le buorre vuohkke hárjehallat gielaåvddånibmev gå musijkka mielastuvva mánájt, ja ahte gajkka máná máhte årrut maŋen vajkko ij la nanos sámegiella.(Høygård 2013:232) Lavllaga le buorre dan diehti gå dat lavllo la álo dan sæmmi, nåv ahte jus lavllo juohkke biejvve de vijmak mánná oahppa bágojt ja máhta lavllot maŋen.

Musijkka la aj buorre dan diehti gå la rytmijkka ja dan máhta válddet dego viehkke gå bargga stávvalijt birra, máhta spædtjot mánáj namajt ja dassŧa oadttjot ålggus man galle stávalla su namas la, åvddåmearka Sti Na.

Lavllga ja musijkka mij gávdno máná kultuvrras máhtá årrut viehkke nannit iedentihteta ja gulluvasjvuodav mánájs. Dat aj vádda ådå vásádusajt ja svidá mánájgárdaj. (Løken & Melkersen 1995: 40)

Sisadno lavllagis bierri visualisierit nåv buorre gå la máhttelis gå melodija la oahpásmahttun mánájda moadda bále. Oahppadiddje máhta vuosedit sárggom mij gullu lavllagij, lavllot njoahtsut sæmmi ájge gå vuoseda sárggoma nåv ahte máná oadtjo diehttu man birra le lavllom. Nubbe bargge aj máhta lábadit lavlloj.(Løken & Melkersen 1995:41.)

Girjjiid geahčadit, cuoigut govaid ja lohkat muitalusaid jitnosit lea okta dehálaš oassi giela oččodeamis. Dat lea dehálaš ahte bargi addá mánnái vejolašvuođa ja movttiida máná muitalit, smiehttat ja evttohit maid oaidná govain ja gullá muitalusain.

Høigård ja earát čállet ge ahte mánáidgirjjálašvuohta fállá mánáide giellavásáhusaid mat leat viidábut go sin iežaset njálmmálaš giella, ja buorit vásáhusat jitnosit lohkamin ovddidit mánáid sátneriggodaga. (Høigård & earát 2011: 35.) Girjjit galget nu ahte mánát besset ieža váldit hildus girjjiid, ja geahčadit dalle go ieža háliidit. Girjjit fertejit mánáid olámuttos, de lea sidjiide álkit váldit girjji ja mannat rávisolbmo lusa ja dáhttut lohkat jitnosit.  Muhto eai buot mánát daga dan, ja dalle ferte mánáidgárdebargi álggahit lohkanbottu nu ahte buohkat besset leat mielde lohkanbottuin. Lea hui deaŧalaš movttiidahttit sin geat eai ieža ovddit áššiid, go dat sáhttá leat nu ahte sis lea leamaš unnán lohkanhárjáneapmi, ii leat nu buorre giella dahje váilevaš lohkanberoštupmi. Jus mánná liiko dihto girjái, de berre dan lohkat sutnje ođđasit ja ođđasit. Dalle soaitá buorránit ipmárdus ja lohkanmokta. Girjehildus berre leat maiddái variašuvdna ja kvalitehta, doppe berrejit gávdnot sihke govvagirjjit, muitalusgirjjit, lávllagirjjit, diktagirjjit ja fágagirjjit.

Stoahkan

Stoahkan lea stuora oassi mánáidgárdeárgabeaivvis mas lea giella guovddážis. Stoahkan lea deaŧalaš gaskaoapmi gielalaš oahppamii danne go stoahkan ovddida kreativitehta mii fas hástala máná geavahit giela mihá viidát go su iežas beaivválašgiella oba leage (Høigård ja earát 2011: 46). Oassi rámmaplánas čilge ge ahte giella mánáid stohkosis lea dávjá rikkis ja váttis, ja ahte mánát atnet eambbo fantasiija ja hutkáivuođa giela ektui go gulahallet gaskaneaset (Oahpahusdirektoráhtta 2011: 35). Nuoramus mánát stohket lihkadettiin goruda. Sii njuikkodit, fieradit, viegadit ja gulahallet gaskaneaset non-verbalalaččat ovdal go álget geavahit giela (Høigård ja earát 2011: 44). Lihkastagat, ámadeajus mimihkka, jienat ja geahčestagat leat sidjiide gulahallanreaidun. Nuoramus mánáide lea vuogas plánet ja čađahit stoahkandilálašvuođa gos lea fokus ovdamearka dihte dihto sániide. “Guovža oađđá” lávlostoagus lea heivvolaš evttohus.

Stuorat mánáin geain lea juo verbálalaš gulahallan stoagadettiin, lea eambbo viežžat gielalaččat stoahkamis. Stoagadettiin servvoštallet gielalaččat ja oččodit stoahkansignálaid, ohppet vuorroságastallama ja ovddidit sosiálalaš návccaid. Stoagadettiin maid mánát gullet eará mánáid giela, ja kopierejit giela nubbi nuppis. Dávjá nuorabut boarráseappuin. Nu mánát šaddet guhtet guoibmáseaset gielalaš resursan. Rollastoahkan dahje “máhkaš”-stoahkan lea maid dábálaš stuorit mánáid stoahkamis. Dávjá dáhpáhuvvá ahte mánná stoahka dan maid ain oahppa. Jus herggiin leat vuodján, de sáhttet mánát fuobmát stoahkat hearggástallama. “Máhkaš hearggástaladettiin” mánát geavahit dan giela ja daid doahpagiid maid leat gullán geavahusas go duohtavuođas ledje herggiin vuodjime, ja nu dat sánit oččot čielgasit sisdoalu. De ii leat ovdamearka dihte báddi “báddi”, muhto lávži. Heargi ii leat siivui, muhto lodji. Nuppe dáfus sáhttá maiddái ollesolbmo aktiivvalaš searvan stoahkamis doaibmat giellaovddideaddjin jus dihtomielalaččat geavaha máŋggabealat giela stoagadettiin.  Øzerk čálláge dan ektui ná: “Uteleken kunne vært mer styrt i samsvar med språkopplæringen. Å være mer aktiv og styrende i språkopplæringen er sentrale metoder, slik forskning viser. (Øzerk 2006b)». (Storjord 2008: 203.)

Earálágan stoahkan mas maid leat buorit giellaovddidanváikkuhusat lea sátnestullan ja gielain stoahkan. Riimmat, hoahkamat ja divttat lea maiguin sáhttá gielain movt nu láhkái stoahkat ja buđaldit. Dáiguin fuomášuhttá mánnái giela hearvásvuođa. Dákkár fuomášumit leat hui giellamovttiidahtti mánáide, ja mánná movttaska ieš stoahkat gielain. Wrigh, Betteridge ja Buckby vuođuštit dakkáraš eahpeformálalaš giellastoahkama árvvu giellaovdánahttima ektui ná:

«Jus mánát suohtastallet, suhttet, hástalit, leat gealdagasas dahje imaštallet, de lea čielgasit sisdoallu sin miela mielde. Nu šaddá ge maid oaivil dan gielas maid sii gullet, lohket, hupmet dahje čállet eanet suohtas vásáhussan ja dan dihte dat darvána nannoseappo millii.» Jus dan dohkkeha ahte stoahkan mielddisbuktá áŋgiris ja ávkkálaš giellageavaheami, de ferte stoahkan leat guovddážis giellanannenbarggus. (Pope & Todal 1996: 32).

Loahpahus

Leat ollu buorit iešguđetlágan doaimmat ja vuogit movt bargat mánáid giellaoččodemiin - ja ovddidemiin, muhto čájehuvvo ahte loahpa loahpas lea rávisolbmo sadji mii lea deaŧaleamos oassi máná giellaoččodanproseassas. Ahte rávisolmmoš ságastallá mánáin ja diktá mánáid gullát dievvabeljiid viiddis, nanu ja máŋggabealálaš giela addá buot buoremus giellaovddidanváikkuhusaid. Buot dát doaimmat ja vuogit maid leat namuhan ovdalaččas, leat veahkkin stimulereme giellaovdáneami, iešguđet dásis, muhto rávisolmmoš lea goitge geasa mánná mieiggada doaimmahettiin dáid doaimmain. Mánáidgárdebargit leat giellaovdagovat mánáide, ja sii fertejit boktit máná miela ja movtta geavahišgoahtit giela, sihke njálmmálaš ja čálalaš. Rávisolmmoš ferte konsekveantta bargat gielain, danne go sin giellageavaheapmi čuohcá mánáid gillii. Mánáidgárddebargi galgá bargat giellaovdánemiin máná eavttuid hárrái, iige fal makkárge ládje máná bágget doaimmaide, vai ii gottaše máná oahppanhálu.

 

Loahpas vel lea buorre atnit muittus humadettiin mánáiguin giellaoččodanproseassa vuolde, lea ahte ii cuiggot ja divut máná giela. Rávisolmmoš galgá guldalit ja dustet dan maid mánná geahččala gaskkustit, beroškeahttá leago rievttes gielalaš hápmi vai ii. Buoremus lea njulget rievttes gielalaš hámi guvlui eahpenjulges metoda mielde. Eahpenjulges metoda njulget gielalaš meattáhusaid lea ee. viiddidit dahje geardduhit máná cealkámuša, rievdaduvvon hámis, nu ahte cealkámušas šaddá rievttes gielalaš hápmi (Høigård ja earát 2011: 28). Dainna eahpenjulges gielladivodemiin mánná gullá giela dan hámis mii lea riekta, ja dađistaga oahppa máná beallji gullát ja dovdat movt lea riekta dadjat ja hábmet sániid ja cealkagiid. Boasttuvuođaid divvun ja cuiggodeapmi sáhttá muosehuhttet gulahallama ja hállamuša, ja mánná lahppá fokusa áššis ja sisdoalus. Dasa lassin lea bahá ahte eai šat duostá, hálit ja viša ságastallat jus rávisolbmot bearehaga divodit ja njuolgut cuiggodit sin gielalaš boasttuvuođaid.
 

 

Gáldut

 

Høigård, Anne, Ingebjorg Mjør ja Trude Hoel (2011): Fáddágihppa mánáidgárddiid giellabirrasa ja giellanannema birra. Heivehan davvisámegillii: Berit Anne Bals Baal. Jorgalan davvisámegillii: Berit Margrethe Oskal. (Oslo), Máhttodepartemeanta http://www.udir.no/Upload/barnehage/Pedagogikk/Temahefter/Temahefte%20sprakmiljo_sprakstimulering_NSamisk_web.pdf?epslanguage=no


Høigård, Anne (2013): Barns språkutvikling muntlig og skriftlig. Oslo Universitetsforlaget AS

Løken, Aud ja Melkeraaen, Åse (1995): Språkstimulering med flerspråklige barn i barnehage og 6-årstilbud. Oslo: Notam Gyldendal

Oahpahusdirektoráhtta (2011): Rammeplan for barnehagens innhold og oppgaver http://www.udir.no/globalassets/upload/barnehage/rammeplan/rammeplan_bokmal_2011nett.pdf

Oahpahusdirektoráhtta (2017): Mánáidgárddi rámmaplána sisdoallu ja barggut.
https://www.udir.no/globalassets/filer/barnehage/rammeplan/rammeplan-for-barnehagen-nordsamisk2017.pdf

Rasmussen, Torkel (2016): Láidesteapmi giellabeasse – ja giellalávgundoahpagii logaldallan
(08.11.16 logaldallan Sámi Allaskuvllas)

Storjord, Marianne Helene (2008): Barnehagebarns liv i en samisk kontekst: En arena for kulturell meningsskapning. Tromsø: Universitet i Tromsø

Todal, Jon & Pope, Martin (1996): Duostta hupmat: Gulahallanvuohki sámegieloahpahusas. Guovdageaidnu: Sámi oahpahusráđđi