Latest news
- Kompetanseutvikling i barnehagen og grunnopplæringen
- Ny forskning bidrar til å synliggjøre kunnskapene til egg- og multeplukkere
- Studietilbud våren 2023
- Landscape Practices-konferanse i Kautokeino er åpen for påmelding
- Timeplaner og oversikt over samlinger for høsten 2022
- 6 gode grunner til å studere ved Samisk høgskole
- Samarbeidsavtale underskrevet
- Ikke søkt studier enda? Vi har fremdeles noen ledige studieplasser!
- Ivareta urfolks områder gjennom landskapspraksiser
Stuora beroštupmi Sámi dutkamušaide
Logi dutki muitaledje golmma diimmus iežaset dutkamuša ja doaluide oassálasttet sihke skuvllas ja neahta bokte.
Geahča logaldallamiid dás.
Dovddus dutkan Sámis
Sámi allaskuvlla dehálaš bargu lea dutkat sámi servodaga ja dahkat dutkamušaid ja bohtosiid dovddusin Sámis. Dutkanbeaivvit leat buorre vejolašvuohta deavdit dáid áigumušaid, lohká Dutkanbeivviid lávdegotti jođiheaddji Torkel Rasmussen.
Allaskuvla lea válljen golbma strategiija dán jagi Dutkanbeivviin. Vuođđo- ja joatkkaskuvllat leat ožžon vejolašvuođa bovdet dutkiid skuvlii, Allaskuvla lágidii dutkandoaluid ja Allaskuvlla fágabargit čállet populáradieđalaš čállosiid maid fállet áviissaide.
Sámi allaskuvlla dutkandoaluin ledjet vihtta 20-minuhtasaš sáhkavuoru mas dutkit ovdanbukte dutkanbohtosiid.
- “Sivdnideapmi eallinláhkin/sivdnideamis sivdnideapmái”. Dr.gr stipendiáhta Lovisa Mienna Sjøberg
- “Luossa dárbbaša ráfi”. Dutki Solveig Joks
- Hvorfor vi trenger en pan-samisk interdisiplinær kulturutdanning, et “Sami Institute of Performing Arts”. Oahpahusjođiheaddji Marie Kvernmo
- Árbevirlaš juoigan mánáidgárddis. Allaskuvlalektor Laila Aleksandersen Nutti
- Ovdánahttit ođđa oahpahusa muitalusaid. Vuosttasamanueansa Ylva Jannok Nutti
Miellagiddevaš ovdanbuktimat
Daid lassin vihtta doavttirgrádastipendiáhta ovdanbukte iežaset dutkamušaid japánalaš Pecha Kucha málle mielde. Das oasseválddit ovdanbukte oanehis multimedialogaldallamiid. Logaldalliin eai lean eanet go 6 minuhta ja 40 sekundda ovdanbuktit iežaset fáttás ovdalgo čuovvovaš logaldalli galggai lávddi ala.
- Mearridanproseassat ja čanusjoavkkuid oasálastin. Dr.gr stipendiáhta Inker-Anni Sara
- Giellarievddam. Dr.gr stipendiáhta Inga Lill Sigga Mikkelsen
- Mo bággojohtimat váikkuhit davvisámegillii Vesterbotenis. Dr.gr. stipendiáhta Marja Skum
- Láidumat: boazosápmelačča eananterminologiija. Dr.gr. stipendiáhta Helena Omma
- Luondu Áillohačča divttain. Dr.gr stipendiáhta Hanna Mattila
Dutkanbeaivvit
Sámi allaskuvlla doalut leat oassi našunála dásis lágiduvvon Dutkanbeivviin man fáddá lea «Ráját». Riikkadási lágideaddji čilge fáttá ná:
Galgá go sirdit buot rájáid? Doaba “ráját” sáhtášii mearkkašit olu. Leat sihke sárgát kárttas ja olbmuid gaskkas. Dutkanbeivviin 2016 mii áigut dutkat rájáid iešguđetge vuolggasajis, viŋkilis ja perspektiivvas. Mii guorahallat mo rájáid jávkadeapmi sáhttá veahkehit olbmuid, ja mo máilbmi šaddá buoret báikin go dutkan sirdá rájáid.
Stuora mediaberoštupmi.
Maiddái mediat ledjet boahtán guldalit min čehpiid. Ávviris loktejit jearaldaga Galgá go mánáidgárddis juoigat? Juo dieđusge, oaivvilda allaskuvllalektor Laila Aleksandersen Nutti, guhte lea čállán masterbarggu fáttá birra. Dr.gr stip. Lovisa Mienna Sjöberg dutká sivdnideami birra ja suinna gulat jearahallama ruoŧabeal Sámi radios: Sameradion & SVT Sápmi. Sámi allaskuvlla oahpahusjođiheaddji Marie Kvernmo muitalii NRK Sámi Sáhka Váibmosii ahte lea dárbu ollislas sámi kulturoahpahussii. Sámi allaskuvla sáddii njuolggosáddaga dutkandoaluin ja dan čuvvot badjel 150 geahčči ja dan lea vejolaš geahččat dal maid.
Govat
Geahčes vel moadde gova Sámi allaskuvlla Facebooksiiddus.